reede, 3. juuli 2009
Kummaline tõrge jah. Nalja peaks nagu rohkem olema. Ja vähem targutamist. See blogi õõnestab mu minapilti väljastpoolt kohati. Ha. Et ma üritaks midagi muuta. Mingit stiili või nii. Heh..
Barcelonast Universumisse suulist tõlget tegema.
Pilk lõkendab.
teisipäev, 2. juuni 2009
Fortuna tütar
Keegi on järjekordselt kogu raha mu pangaarvelt ära võtnud. Tõesti kummaline.
Loen ja kirjutan ja teesklen koristamist. Värske töötu. Kõige muu kõrvalt rebin aegajalt mõne üpsilonisase rajalt maha, kes mind hiljem vägistamises süüdistab. Haha. Lapselastele räägin kunagi, et nende vanaema esimene TÕELINE armastus kiskus lõpupoole ikka jube robustseks ära.
Täna mõtlesin hetkeks, et äkki ma olen rase, aga siis sain õnneks kohe kiirelt aru, et see on üks mu hüpohondria avaldumisvorme.
Allende ja muu magus.
Eile sõin tatart sibulaga, muidu on kõik hästi.
Ma arvan, et ma olen kõvasti õnnelikum kui keskmine bostonlane näiteks.
laupäev, 30. mai 2009
Kõige esimene

kolmapäev, 27. mai 2009
teisipäev, 12. mai 2009
Paper movement

Nii. Sain oma esimese raamatu valmis. Selle pealkiri on "Sylvia Plathi looming Eia Uusi esikromaani "Kuu külm kuma" mõjutajana". Eile andsin trükki ja sain kahes eksemplaris kätte. Täna publitseerisin veebis kirjandusteadusliku essee "Miks väike prints tagasi tuli? ehk mõtteid Jean-Pierre Davidtsi jutustuse "Väikese printsi tagasitulek" teemal". Kas ma pole mitte produktiivne kirjanik?
Homme valmib lühiülevaade eesti keele sõnavara etümoloogilisest kujunemisest ja nädala lõpuks on valmis ka lingvistiline analüüs Õhtulehe seagripiteemalisest artiklist "Kas tapjagripp vallutab ka Eesti?" ning tõlkeanalüüs Sylvia Plathi luuletusest "The Applicant", mille käigus võrdlen nimetatud teksti kolme eestindust. Lisaks sellele annan reedel kirjaliku ülevaate oma teadmistest meie armsa sõnavara kujunemise kohta ning järgmisel kolmapäeval vestlen Lembit Liivakuga Ladina-Ameerika kirjanduse teemadel. Oh kui tore, et elu pakub lõputult enesearendusvõimalusi ÜHE NÄDALA JOOKSUL. Hullus, noh.
Tänase päeva avastuste hulka kuulub see, et on oluline osata naljade peale mitte naerda, vaid hoopis end naljast distantseerida ning viia kohe läbi huumorianalüüs, mis on põimitud nalja tekkemehhanismide teooriaga (soovitatavalt Sigmund Freudilt). Ühtlasi avastasin, et kvantpaaride teooriat annab inimsuhete sfääri kõige edukamalt üle kanda veebikommentaatorite ja kommenteeritavate kaudu. Ja kolmas tänasel päeval tehtud oluline avastus oli see, et kui tellida endale koju ajakiri Raamatukogu, ei pea raamatukogus kohal käima.
See on tõesti lõpp. Sest rohkem infot mulle pähe ei mahuks. Varsti hakkab hoogne mälukustutamine.
Ah jaa...ma tahtsin täna veel Russian Doors´i vaadata, aga näe, meelelahutus kipub ununema. Meelelahutus on minu peas sekundaarselt motiveeritud :D
ÕUDNE! Aga sellest kõigest, mis praegu on, jääb imekaunis mälestus. Või noh. Vähemalt keskpärane.
Silmanurgast (niimoodi hirmunud hobuse pilgul) märkasin täna muuseas ka seda, et puud on lehte läinud ja rohi on sel aastal MAAS.
Kui inimsuhted kaheks kuuks ära unustada, jääb alles AINULT aju. AINULT MINA ja MU AJU. See on täiesti ebavajalik organ. See ei lase mu kehal voolata...
Pet Shop Boys - What Have I Done to Deserve This?
teisipäev, 5. mai 2009
Tahan kas või Udikale, kurat!!!
Üks vana dialoog meenus ka. Või siis pigem monoloog, otsustage ise.
Järjekordne "õppimisõhtu" Hannaga, millest kujuneb tavaliselt klassikaline naistekas. Teeme süüa ja räägime ja siis ma alustan:
" Ma arvan, et suurim viga, mis ma inimsuhetes olen teinud ongi see, et ma olen alati üritanud väga hea olla. Saad aru, selline malbe ja leebe ja olla alati SEE HEA, kes kunagi etteheiteid ei tee ja alati püüab mõista. Aga nüüd ma olen aru saanud, et sellisel kujul igasugused ahvid lihtsalt astuvad mulle peale. Ma pean õppima enda eest seisma. Ma pean olema otsekohene. Heade Mõtete Lirva. Ma ei tohi enam olla selline, kes teiste inimeste soovide järgi kuju võtab. Sellise heasüdamliku ja leebena mind lihtsalt trambitakse jalge alla. Ma olen alati kõik oma ängid ise läbi põdenud, et teine inimene näeks ainult seda päikeselist poolt ja tahaks ikka tagasi tulla. Jah...ma pean ikka selle ära õppima. Ma pean õppima olema jõulisem, mitte selline leebe tossike. Ma olen liiga lihtne ja malbe ja sellepärast inimesed arvavadki, et nad võivad mul lõputult seljas sõita."
jnejnejnejne
Kui see ükskord läbi sai, siis Hanna vastas: " (naer) (naer) (naer)..."
Kui naer ükskord läbi sai, siis Hanna ütles umbes midagi sellist: "Ma arvan, et su probleem on see, et sul pole eriti adekvaatne minapilt. Sa leebe tuuleke!"
Palju naeru.
(NAER)
esmaspäev, 4. mai 2009
Shabono

See on nagu kõik ja mitte midagi. See lause, mille ma just kirjutasin. Ma olen maha käimas. Inspiratsioon on mu pikalt saatnud. Tähtajad nöörivad kõri. Mul on kaks võimalust: teha need asjad ära koos stressiga või teha need asjad ära üksi.
Ma kuulan siin valgusvihus varje ja mõtlen hantsust nats ja kullerkupu köögist ja...kõigist asjadest, mis on ära olnud, aga kunagi päriselt ära ei kao, vaid lihtsalt muudavad meie peades kuju..
Imelik. Väga hea tunne tuli just peale. Kõhukindlus:)
Ah jaa, üks oluline asi veel: tegin täna kusagil veebisügavustes tähtsa testi: what zodiac sign you really are vmidagi. Are you really a zodiac sign? haha. igal juhul ma sain teada, et ma olen Jäär. Kaljukits oli viimasel kohal. Jess. Nüüd mul on õige identiteet teada ja ma saan päriselt elama hakata. JESS!!!
Ma hakkan kirjutama hoopis.
Kusagil seal üleval on...
kolmapäev, 29. aprill 2009
laupäev, 25. aprill 2009
Times like these...

...on jälle aeg ennast kokku võtta, asjad kokku pakkida, mälestused kokku koguda, killud kokku riisuda, lihtsalt kokku saada ja pead kokku panna, vaimhaldjad kokku kutsuda ja Sind kokku loitsida, et saaks varsti pildi kokku, raamid ümber vormida ja seejärel klaase kokku lüüa. Kõigiga koos. Nii, et miskit poleks vahel.
Foo Fighters - Best of you
neljapäev, 23. aprill 2009

Kui kogu see energia, mille me kulutame purunenud armastuste taganutmisele ja kokkulappimisele, väiklaste inimeste ja rikkis tehnikaseadmete peale vihastamise, liigse leinamise, pettumuste taaselustamise, reaalse tülitsemise ja tülide ettekujutamise peale, enda karistamise peale minevikus tehtud vigade eest ja tuleviku pärast muretsemise peale, süüdistuste, enesehaletsuse ja Võsareporteri vaatamise peale, valede väljamõtlemise ja enese väljavaletamise peale, kättemaksu haudumisele ja sapis suplemisele, šoppamisele, oma naiste peksmise, meeste sõimamise, ja laste alandamise peale, reidis ja orkutis kammimise, põlgamise ja alkoholist ning mõttetutest kergetest psühhotroopsetest ainetest elutõe väljapitsitamise peale...Kui kogu see energia, mille me kulutame enda eest põgenemisele, koondada käesolevasse hetke ja tajude teravdamisse...
mis siis saaks?:)
Kings of Convenience - I´d rather dance with you
Nagu polekski midagi lisada...

The city's beautiful,
in the early morning air,
love the smell of sunrise,
and everything becomes so clear,
I think you are beautiful,
and you know it by one look,
did you long for summertime
when you were growing up,
and when it finally came,
it wasn't 'round for long,
you ecstatically stumbled around,
one warm second it's suddenly gone,
one warm second it's suddenly gone,
I wish that time would stand still,
if this was a part of a film,
we would watch the clip all day,
like a portrait of you and I,
like a portrait of you and I
,
city's beautiful,
feel it in the morning air,
love the smell of sunrise,
everything becomes so clear,
I think you are beautiful,
and you know it by one look,
did you long for summertime,
when you were growing up,
well your life's just a breeze in eternity,
why not take this one chance and come fly with me,
just this once,
just this second that soon will be gone,
if this second was your life,
what would you do?
If this second was your life,
I would love you,
if this second was your life,
would you love me?
If this second was my life,
I would love it,
if this second was my life,
I would love you (whoa),
if this second was my life,
I would happily die,
the city's beautiful,
in the early morning air,
love the smell of sunrise,
and everything becomes so clear,
I don't have to look to see,
today it's all so clear,
chimney tops start to glow,
and that's when I will disappear.
ja nüüd koos muusikaga, palun:
London Elektricity - Just One Second
reede, 17. aprill 2009
Teised...
Aga ma just lugesin Simone de Beauvoiri "Teisest sugupoolest" ammendavaid selgitusi oma hüsteerilisele naisolemusele ja sellest tingitud komplitseeritud seksuaalsusele. HA-HA.
Seksist lugemise ja võõrsõnade liigkasutamise asemel võiks juba hoopis kusagil hollika peomelus võõramaalastega seksida, kell pole enam boysge! MKM. Mitte täna. Aga järgmisel reedel juba kindlasti. Mingi Cardiffist pärit pakistanlane oleks näiteks väga hea saak. See lause on iseenesest paradoks. Kas ma olen pärit sealt, kus ma sündinud olen või sealt, kus elab enamus mu suguvõsast? Kas ma olen pärit sellest kohast, millele viitab mu välimus?:D
Huh. Õnneks pole need minu probleemid. Ma pole Cardiffist pärit pakistanlane. Ainus, millele mu välimus viitab, on muutumine. Või seda mulle meeldiks uskuda.
Viitamine imeb.
Red Hot Chili Peppers - Breaking the Girl
...täiesti jumalik träkk:)
neljapäev, 16. aprill 2009
Ainuõõssus - maailma kõige jubedam tunne.
"Ah, niisama, vaatan ringi, otsin veel asju, mida guugeldada saaks."
Kammloom ja täringmeduus istusid rongis...
Lõpeta seegi anekdoot ise.
New age solvang:
"See tüüp on emotsionaalses plaanis nii loll, et ta elab küll esimest elu praegu!"
Topic Buduaari murenurgas 5 aasta pärast:
"Vajan kiiresti abi :S!!!!!!Halb riidekarma!!!!!!"
Eile käisime Hantsuga Kukus ja mingid purjus intellektuaalid arutlesid Kafka "Protsessi" üle. KAUA VÕIB???
Unes näidati keskaegset küla. Mul oli viis tütart ja juuksed, mis olid kohutavalt lokkis. Kirikualtar kukkus sisse ja mind kutsuti vaatama. Ma ütlesin ainult, et:"Ükskord pidi see ju niikuinii juhtuma." Pärast jalutasin oma imelikku koju ja mõtlesin, et ma ei taha kunagi olla selline, kes maitsetut toitu sööb. Tahan oma toidu sisse küüslauku ja üldse...Nad kõik vihkasid mu meest, sest ta oli võõramaalane. Mul oli suva. See oligi kõige naljakam, et ma olin hästi rahulik naine selles unenäos. Mul olid mõned kassid ka. Mõttes vandusin endale, et teiste arvamuse pärast ma oma meest küll kunagi maha ei jäta.
Vot selline naine olin ma täna öösel.
Calibre - It´s over
kolmapäev, 15. aprill 2009
Kristian Smeds "Külmapildid"
Ma tean, mis sa minust arvad: karda, mu kallis, karda, aga pea oma sõnast kinni, hoia pea püsti, ära kahetse oma pelgurlikkust, oma hinge väiklust, vigu, mis sa tegid meie armastuse vastu. Ei, ma ei kahetse, kallis. Sa muutsid mu elu. Nii mõnigi asi, pea kõik on nüüd teisiti. Aga sellele väljakutsele, mille meie arm oleks esitanud, ei oleks mina ega sinagi suutnud vastata. Ja selle tõe mõistmine teeb minust targa ja tugeva. Ehkki ma pole muud kui selline tavaline naine. Selline vähe arg ja ehmuv papa seljatagune. Aga ma tunnen oma piiri, ma tean, milleks ma suuteline olen ja milleks mitte. Tõeliselt ei saa me kunagi kokku, sest kumbki meist ei peaks vastu sellele armastuse ja õnne hulgale, varem või hiljem hävitaks see meid, sööks elavalt, sest keegi ei pea igavesti vastu ebakindlusele, sest keegi ei suuda vaadata tõele silma, ilma et sureks. Nüüd oled sa läinud, kuid aeg-ajalt kui mul on hea ja rahulik olla, kui ma olen tasakaalus iseenda ja maailmaga, mõtlen ma sinule ja tunnistan: sa oled endiselt minus, siin minu sees, minu kehas, oled seal elava mälestusena, elava võimaluse ja aimdusena sellest suurest ja käsitamatust hulluse-imest, millele võiksin millal tahes anduda ja end sel kanda lasta. Ja see, sinu kohaloleku tajumine endas, oma kehas, paneb mind vaikselt muhelema, see on selline ülekeeva rõõmu ja lõikava igatsuse segu, mida välja ei kannata, ja lisaks selline toores pime iha, mis sunniks mind, kui ma laseks sel võimust võtta, mind hoobilt avasüli sinu juurde tormama ja alustama kogu põrgut uuesti...Ja vahel ma nii toimingi, mõtteis, päästan valla oma hullu armastuse, mida ma ei talu...
Tõlkinud Tamur Tohver
Millalgi hilja novembris või oktoobris panid need sõnad mind värisema. Nüüd ma ainult kergelt muigan neid lugedes. Kunagi kindlasti panevad jälle värisema :D
Aga jah. Nüüd said kirja. Milleks üritada parafraseerida asju, mis nüanssideni äratundmist tekitavad? Ma ei üritagi.
Biblioteraapia - äratundmise tervendav toime: alati on sinusuguseid veel, ükskõik kui spetsiifiliseks sa esialgu oma hingediagnoosi ei peaks.
Kõik need, keda mina tean, on ellu jäänud:)
Tool - Reflection
Düsfunk
Ma tahan jääkuubikutega valget veini, maasikaid ja paljajalu käia.
Ma olen maailma kõige aeglasem inimene ja ma jälle unustasin palderjani osta.
Miks mul jälle telekas käib?
Mul ei ole mitte ühtegi mõtet.
MinaMinaMinaMina.
teisipäev, 14. aprill 2009
Algusest Peale Armastatud...
Pole tähtis, millal või kuidas Äratundmine tekib. Peamine on uskuda, et ühel või teisel moel, tõenäoliselt kõige irratsionaalsemate mõtete, tundmuste ja tegude jadana ollakse ühel päeval Armastusest Läbi Valgustatud. Ja see, kuidas see algas, pole enam ammu oluline.
Siiski...Mulle meeldib olla Algusest Peale Armastatud. See annab jõudu teisi poolelt teelt käekõrvale võtta ja edasi viia. Või siis julgust lihtsalt oma peod (pidu-peo-pidu) maailma poole pöörata ja kindlamalt edasi astuda. Ja ka julgus paluda, et mind ennast edasi aidataks kui tundub, et ise ei jõua, ka see tuleb kergemini, sest olen olnud Algusest Peale Armastatud.
Tegelikult ma ei usu, et on kedagi, kes poleks Algusest Peale Armastatud. Kui keegi sind (ja mind) ei armastaks, siis me lihtsalt sureks maha. ma arvan, et suurem osa meie eluenergiast tulebki teiste inimeste armastusest. Loomulikult mida rohkem seda ise genereerima õppida, seda lihtsamaks kõik läheb. Inimsuhetest alustades.
Miks ma hommikul kell 9 sellistest asjadest mõtlen? Sellepärast, et mu 8.30.-ne seminar jäi ära. Aga ma sain sellest aru alles siis kui ma kooli olin tulunud. Ma olen öösel umbes 4h maganud. Tänasest päevast veab mind läbi ainult Armastus. Teadmine, et ma olen juba Päeva Algusest Peale Armastatud. Mitu korda ma seda juba kirjutanud olen?
Algusest Peale Armastatud...Arundhati Roy lasi Sophie Molil siiski uppuda.
Teemandid tolmuhunnikus ehk kuidas lugeda naiste päevikuid
?
laupäev, 11. aprill 2009
Vaibad, mis kiirgavad kvaliteeti
Kaschan Sorcery
'Kaschan sorcery is born of sounds our ears cannot hear, formed into words that loosen the bindings that hold all matter together, that hold it to the ground. Sounds that bend and stretch light, as a tidal inflow up a river is drawn apart at the moment of turning.'
(MT TB, p.92)
http://encyclopediamalazica.pbwiki.com/Kaschan-sorcery
mida kõrgemale pärdik ronib, seda kaugemale paistab tema punane perse.
Mul on juhe koos. Kunagi oli hommik, aga sellest pole kaua räägitud.
Fakin` wordy rappinghood. TEKSTEKSTEKSTEKSTETSEKS!
Ma luban, et ma ei pärsi su seedimist, ära jäta mind Espumisani pärast maha!
Hesus. Kui ma ei elaks esimesel korrusel, siis ma viskaks teleka aknast välja. Aga esimeselt korruselt ei tule seda EFEKTI. Ja kui EFEKTI ei garanteerita, siis...teen ma jah midagi. Päev otsa METATEKSTUAALSUST. See on prantsuse tekstiteoreetiku Gerard Genette`i transtekstuaalsuse kategooriatest kolmas, teate, jah? Nüüd on see siis alanud. Lõpuspurt. Mina vs haridussüsteem. Järgmised poolteist kuud kangastuvad silme ees tekstimassina. Kui see saab mööda, siis on ainult lilled ja haldjad. Terve elu. Küll mina juba tean, mis minust saab, teie võite oletada ainult.
Ostsin täna VEEL ühe kleidi. Peaaegu oleks kingad ka ostnud. Kui ilmad päris soojaks lähevad, panen kõik kleidid endale selga ja siis ma teile alles näitan.
Pean arvutist eemalduma...pean...miks ma ütlesin,et ma viitsin 8.30ks seminarile minna homme...homme...
Ma arvan, et nüüdsest...
reede, 10. aprill 2009
The P.S. day
I rise with my red hair
And I eat men like air.
Sylvia Plath, Lady Lazarus
Vana hea ja surmkindel põhjus-tagajärg seos.
Ei midagi uut, mu kallis, ei midagi muud...
Ja muuseas, juhtmega internet on nagu kondoomiga seks - vajadusel harjud, aga tegelikult ikkagi tahaks ilma.
Mina hetkel varastan WiFit...et kas see on siis nagu kaitsmata vahekord teise naise mehega?
See päev hakkab käest ära libisema. Tahaks jõuda veel välja neid linde vaatama, kes mu kodutänaval laululahingut peavad.
Kuigi bakatöö pole elutöö, on selle valmimise kiirus ja kvaliteet hetkel otseses seoses minu elutahtega. Niet. Püss kaenlasse ja kirjutama!
Enne käin poes.
Laseringi veebipoes ja ostan Stella albumi, mille esitlus on täna...TARTUS. Maisaaru. Miks sinna minna?:D
Aga jah. 195 eeku ja silm ei pilgu ja verd ei tilgu.
Eesti muusikat tuleb toetada. Kui vaja, siis lausa füüsiliselt.
Veel üks tore tõdemus tänasest päevast: oli meeldiv märgata, et Eesti vabariigi kodakondsus- ja migratsiooniamet on alati salamisi ka põlisrahvaste ajaarvamist silmas pidanud - minu ID- kaardi kehtivusaeg lõppeb samal aastal kui maiade kalender - 2012 :D
------------
Ja lõpuks näide sellest, kuidas kirjandusinimesed eluvõõraks jäävad:
Berdanka says:
ma olen päev otsa ahastanud kui sitta kirjanduskriitikat eestis kirjutatakse
Hanna says:
võibolla see on su kutsumus
Hanna says:
süsteemi seestpoolt õõnestada
Berdanka says:
jah. alustades oma suhetest.
Hanna says:
"mu kutsumus on mu suhted"
Mine nüüd sellise mõttega elus läbi lööma, eksole :D
neljapäev, 9. aprill 2009
Harmoonia ei hüüa tulles
Äratundmine ei hüüa tulles, Berdanka:)
Kauplesin renti alla ja mässasin mööbli vastu. Ulmeline õppejõud ja viimase hetke ettekanne ja..õnnestus!
Ma ei mäleta eriti midagi. Ma olen nüüd lahe, muuseas - mul pole olnud aega blogi kirjutada, sest ma olen niivõrd intensiivselt elanud.
Kõik on hästi, jah. Huumorit mahub igasse päeva ja öösse. Kevad teeb olemise kauniks. Homsest kapseldun koju ja hakkan tekstimassiivi tootma....trallalallalaaa.
Mind enam ei huvita, kust läheb sinu piir, kuhumaani sinu vabadus on vaba...
TV3-st tuleb saade rumalavõitu perest, kes end kenasti võlgadesse mähkinud on...lollakad. Endal on kodus solaarium, aga ütlevad, et müüks kassid ära...Õudne kui mees on rahaasjades veel jobum kui naine.
Traditsioonilised soorollid jaotugu võrdselt!
laupäev, 4. aprill 2009
IF
IF you can keep your head when all about you
Are losing theirs and blaming it on you,
If you can trust yourself when all men doubt you,
But make allowance for their doubting too;
If you can wait and not be tired by waiting,
Or being lied about, don't deal in lies,
Or being hated, don't give way to hating,
And yet don't look too good, nor talk too wise:
If you can dream - and not make dreams your master;
If you can think - and not make thoughts your aim;
If you can meet with Triumph and Disaster
And treat those two impostors just the same;
If you can bear to hear the truth you've spoken
Twisted by knaves to make a trap for fools,
Or watch the things you gave your life to, broken,
And stoop and build 'em up with worn-out tools:
If you can make one heap of all your winnings
And risk it on one turn of pitch-and-toss,
And lose, and start again at your beginnings
And never breathe a word about your loss;
If you can force your heart and nerve and sinew
To serve your turn long after they are gone,
And so hold on when there is nothing in you
Except the Will which says to them: 'Hold on!'
If you can talk with crowds and keep your virtue,
' Or walk with Kings - nor lose the common touch,
if neither foes nor loving friends can hurt you,
If all men count with you, but none too much;
If you can fill the unforgiving minute
With sixty seconds' worth of distance run,
Yours is the Earth and everything that's in it,
And - which is more - you'll be a Man, my son!
reede, 3. aprill 2009
There is no science
Tumm Tänamatus?Kummalt poolt?
Iga päev olla tänulik inimeste ja muusika eest.
Kõhetu mees ja killumaraton Tln-Rakvere maanteel. Me Hannaga teeme ka ära. Julgesin paluda ja sain tänada. 2h und. vattpea. Jäledad jalkafännidest vanamehed.Ja legendaarsed luuletajad.
Noor tubli vana tuttavsõber sai kuldmuna. Õnnitlen siin ka. You ARE a born leader. Like Obama :D
Peab ikka panema kirja iga hetke kui ma olen õnnelik. PRAEGU.
Mu juustesse kasvavad niikuinii õied.
Uni, lase end näha! Sind on märgatud!
Öötaevad pole enam sügavsinised vaid tumelillad. Tähed on eredamad veel kui varem.
...Mina Sind ka. Niimoodi päriselt.Tahan õppida. Rahulikult, noh.Mhmh.
Ma sain alles eile aru, et äkki ma pole ka päris täiuslik rollitäitja. heh...
KEVAD KEEB!
Let the clouds speak. Cloudspeak:)
kolmapäev, 1. aprill 2009
Kui sa pole mina, siis jää vait. Aitäh.
Millal kaladel halb hakkab?
-NÜÜD!
Päike. Päike. Pirje. Sudaan. Kodu. Kodu.Hommik.
Vesi ja Moskva. Kool.
Ja jälle ma olen siin! Ja jälle! Ja jälle!
------------
Kriips: "Ma pean nüüd koju minema ja ühele töömehele õpetama, kuidas Mäkaiver olla. Ta ei oska mingeid lampe üles panna. Ja ma pean telefoni teel teda juhendama."
Mina:" Äkki sa ütled talle, et ta hangiks endale sellise särgi nagu Richard Dean Andersonil. Võibolla see aitab."
Kriips: "Jah. Ütlen, et pane Mäkaiveri särk selga, rullu paar korda autoga üle katuse ja siis proovi uuesti neid lampe üles panna. Muud midagi."
----------
B:" Huvitav, kas maailmalõpukatastroofis mõned loomad ka ellu jäävad? Ja kui, siis millised?"
Kriips: " Oiiiiiiiiiiiiiiiii Kasssuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu....."
---------
Praegu ongi õige.
Ah jaa..Üks mõttekäik meenus veel:
"Kui ma käiksin rohkem msnis ja ma oskaks mingit instrumenti mängida, siis ma paneks oma msni nimeks "Laske moosekant pisut pikutab". See oleks lahe mu arvates. Aga ma ei ole moosekant vist. Või olen? Kas ainult pillimehed on moosekandid? Või on lauljad ka?"
Hants, sellistel hetkedel armastan ma Sind eriti palju :)
Elu on Nurruauk!
teisipäev, 31. märts 2009
Intensiivne naine
"Vanaema, miks sul nii suured kitsetalled on?"
"Eks ikka sellepärast, et ma sind paremini nii suured kitsetalled on."
Jaan Pehk. "4"
(tsiteerisin praegu mälu järgi, igal juhul on tegu maailma parima luuletusega)
Aga, mis toimub?
Ürgmees. Torenaljakas ülevaade normaalsete paaride probleemsituatsioonidest. Aga NORMAALSETE, mitte ülevindiobsessiivsete, millistega mina kindlasti palju paremini samastuda oleks suutnud.
Viha hoidis mind kuni varahommikuni ärkvel.(mitte viha etenduse vastu:D) Uskumatu. Kunagised kurbusehood on asendunud meeletute, tõesti MEELETUTE vihasööstudega. Kui enne magamajäämist nutta, siis on lootust vähemalt ühel hetkel kurbuskurnatusest uinuda. Aga viha...see ei lase magada. Kui ma kell 2. 30. olin täiesti higine ja vihapisarais lihtsalt oma mõtetest (ka minu suhteliselt piirideta maailmataju jaoks oli selline olukord ikkagi midagi enneolematut ja šokilaadset), sain aru, et need egoröögatustest tingitud kättemaksuplaanid mulle mingit hingerahu ikka ei too. Enesehaletsus seda ka ei too muidugi, aga see pole minu jaoks ka midagi uut. Selline hoomamatu röökiv viha aga on seda küll. Ma tean neid põhjuseid ja ma tean, et oleks ka põhjust, aga keegi pole minu unetunde väärt lõppeks. NII paljusid unetunde. Kõigi nende aastate jooksul. (ikka ma toon minevikku ka sisse, eksole :)
Nojah. Ja kui ma olin oma peas kerinud ja kerinud umbes miljon stsenaariumit, alates sellest kuidas ma NÜÜD LÕPUKS KÕIK välja ütlen ja teda meeletult solvan kuni selleni, et viin ta erektsioonini ja siis viskan ta püksid aknast välja tänavale ja käsen tal endal KOHE:) sama teed minna ja mind alatiseks rahule jätta...ja naeran nagu õudusfilminõid ja kui ta lähebki, siis ma ei nuta mitte pisaratki ega tunne KUNAGI mingeid süümepiinu, siis...
...mingi hetk sain ma aru, et tegu on mõttetu energiakuluga :D Hoolimata, sellest, et ma olin jõudnud juba täiesti geni(t)aalsete mudeliteni, kuidas panna üht meesterahvast aru saama, et ta on olnud tõeline sitapea...hehe. Aga jah. ta teab ju ise ka seda. Ta lihtsalt ei tea, et üsna lihtne oleks ka mittesitapea olla. Aga sellest mõni teine kord.
Igal juhul kuna mul oli juba hommikul kell 10 vaja olla seminaril ja Freudi unenägude tõlgendamise kohta arvamaust avaldada, siis leidsin, et ehk võiks ka ise pisut magada. Kuidas siis?
Plõksti, tuli põlema, voodisse istuli ja enesevaatlusprogramm peale, stiilis: õu, kuule sina väike alatu vihane tüüp mu kõhus, mida sa tahad? (ma ei rääkinud sündimata lootega, vähemalt mitte, et ma mõnest enda sees hetkel teadlik oleks). Mida ma tegema peaks, ah? Ah, jaa, sa ei tea vastust? Mina tean - ole nüüd kuss palun! Sa pole mina...
Jälle töötas. Imehästi. Natuke lugesin raamatut ka peale ja oligi lõpuks ka mu keha arvates tuduaeg käes. Muidugi on see ikka needus küll, et aju ennast välja ei lülita, aga eks see ole kah üks naiseksolemise vahetevahel valulikke võlusid.
Ja minu tänasel päeval leitud uus kirg on biblioteraapia. Kui on huvi, siis: http://en.wikipedia.org/wiki/Bibliotherapy
Minu lauast möödus just see ontliku välimusega vanahärra, kelle ükskord tabasin akadeemilises raamatukogus pornosaite kammimas.
Ürgmees :D
laupäev, 28. märts 2009
BerMer, šeš-beš ja Kajagoogoo
Ma ei tea, mis materjalist oli see asi, mille all ma täna öösel magasin.
Narva mnt unenägu.
Mis Sinuga juhtus?- Üks koer käis kalal!
Carlos Santana võiks laulda koos kollase koeraga.
Meil hakkab tekkima sõltuvussuhe.
Kleit läks p...sse ja kohv põrandale.
Seda paati pole tehtud LIN-NU-LUUUUST!
Oih, ma laulsin liiga pikalt.
Ilmatus ja järgmine peatus Vabaduse väljak.
Me oleme täpselt sama kaugel.
HONEY, I KNOW THAT TIMES ARE CHANGING! - Noo jaa, aga kas sa pead seda karjuma või??
Nahkvestides mehed ja must naine laulsid Sinatrat. Lõpeta see anekdoot ise.
Muusika räägib armastusest ja kujutav kunst seksist.
...Rahvusraamatukogus.
Jumal, palun kanna mulle 150 krooni,et ma saaksin õhtul Krahli minna.
Pohmell on imelineeeee!!!!
reede, 27. märts 2009
Sinu iseloom ongi kogu su saatus. Lihtne.
Amor color de olvido.
Luis Cernuda.
Nägin täna öösel unes, et keegi küsis mu käest, kuidas on hispaania keeles "viha" ja ma ei osanud vastata. Hommikul hakkasin mõtlema, et olen hispaania keelt jultunult unustamas.
Ladina-Ameerika kirjanduse loengus sain õnneks vastuse - Frederico Garcia Lorca luulekogu üks motosid oli ülalseisev tekst. Nii kui seda nägin, tuli unustatud sõna ka meelde. Furia...Olen seda ju alati teadnud. Ja mõte iseenesest ka igati kümnesse.
Ma olen unustamisest tüdinud. Tülgastav juhtum.
Täna pärast ujumist pidasime Kriipsuga maha genotsiiditeemalise vestluse, millesse mahtus ka minu tuline monoloog põlgusest amööbse eluviisiga inimeste suhtes. Kriips põlgab virisejaid, mina vaimselt lodevaid ja arenemissoovita isendeid. Tihtipeale on need ühed ja samad inimesed.
Me mõlemad teame, et põlgusest tuleb vabaneda, et see on viga, mida enda juures parandama peab. Aga põhimõtteliselt kui ma olen enda suhtes veel karmim ja nõudlikum kui ümbritsevate inimeste suhtes, siis peaks ju kõik tasakaalus olema tegelikult. Ja kui keegi leiab, et mina oleks mingisuguse puhastuse tarbeks sobiv materjal, mis siis ikka teha.
Elu on lill, loomulikult. Aga oma eluga peab kaasa hingama ja inimeseksolemist teadvustama. Maailm on isegi ülerahvastatud, mingeid soiguvaid emosid pole enam kellelegi vaja. Praeguses maailmas oleks modernismiaegsed prantsuse dekadendid inimrämps. VIRISEJAD! Hahaa...
Igaüks meist on kohustatud oma olemasolu õigustama. Ja seda ennekõike väärikaks inimeseks kasvamise ja headuse väärtustamise läbi.
Ma käin ka solaariumis ja armastan kalleid kingi ja pikki hedonistlikke hommikuid ja tänavaäärtel odavat peeti juua armastan ka, aga ma jõuan selle kõrvalt veel midagi teha. Mitte mingit ametialast karjääri ei pea ma silmas, vaid hoolimist. Ma jõuan ja tahan inimestega soojust jagada ja seda vastu saada. Ja tahan läbi erinevate inimeste ja kogemuste kasvada. Ja õppida kas või Hillar Kohvilt järjepidevust, kuna minul on sellest omadusest puudu. Ma näen oma inimesekskasvamise teed iga päevaga üha selgemalt ja sellest ongi tõenäoliselt võrsumas see armutu põlgus nende suhtes, kes seda endiselt tegema ei vaevu. Ja sellest ka genotsiiditeemaline vestlus.
Viha murrab tekstina välja. Las tema tulla. See on üks ohutumaid variante ikkagi.
Ilusat nädalavahetust!
neljapäev, 26. märts 2009
www.ee ja Ristikheina pood. On neljapäev.
Siis on palju kohvi, KUKU raadio, mõned meilid ja tõlketulv.
Just sõin liiga kiiresti liiga palju Raua tänava keldripoe mannavahtu ja salatit.
Parem on olla igal juhul kui hommikul. Pigem olla IGAL JUHUL kui ainult HOMMIKUTI. Eisaaaru, miks peab mõnel hommikul kohe nutukurguga ärkama. Eriti veel nii paljudel hommikutel.
Sain täna jälle ühe meili kunagistelt tuttavatelt, kes paluvad abi lapsehoidja leidmisel. Ma arvan,et kui majandus õitsele puhkeb jälle, siis võiks põhitöö kõrvalt väikestviisi lapsehoidjate vahendamisega küll tegeleda. Heategevuslikult põhimõtteliselt. Mulle on millegipärast vanast ajast jäänud kultuslapsehoidja maine ja sellise usalduskrediidiga annab üsna palju head ära teha, ma arvan. Toredaid ja lapsehoidjajanus ning majanduslikult päris hästi toimetulevate perekondade kontakte on ka. Nüüd siis oleks vaja hullumeelseid, ent väga heasüdamlikke, lastelembeseid, vastutustundlikke ning natuke musta huumorisoonega hipitšikke. Lugemus tuleb ka kasuks. Sellised lähevad hästi peale.
Ma tean, ma olin üks neist.
Ainult, et tegelikult ma ei soovitaks kellelegi niivõrd labiilse närvisüsteemiga lapsehoidjat kui ma ise olin. No õnneks ma ei kaldunud ühtki oma negatiivset võnget laste peal välja elama. ÕNNEKS olen ma autoagressiivne. See omadus on mulle veel hilisemaski elus palju rõõmu teinud. õhõõõ...
Täna hommikul hambaid pestes mõtlesin jälle valge pingi ja apelsinipuuga tagahoovist. See unenäoline pilt kuskilt mu teadvuse tagatoast. Pilt, millele pean ikkagi Hispaaniasse järgi minema. Tsitrusviljad kasvavad küll kõigis Vahemeremaades, aga minu pink ja apelsinid on kuskil Hispaanias. Ma tean.
Ja teemat mõneti jätkates- Sina, kes Sa vahetevahel mõttes projekteerid üht metsamaja, tea, et ma endiselt tean, et see oli kõigepealt MINU unistus. Sa varastasid selle ära. Nagu veel mõned asjad.
Igaks juhuks pean välja ütlema, et kui varastad mu unistused, kaotad oma elu. Nendesse.
Diil?:D
esmaspäev, 23. märts 2009
pühapäev, 22. märts 2009
You can´t take me
Küsisin :"Miks see juhtus?"
Vastasin ise- 30 sekundi pärast olin köögipõrandal pikali.
Pole vaja küsida...Jah. Millest rääkida, see muutub suuremaks. Rohkem ma sellest ei räägi.
Sõna jõu intensiivkursus. Tegin läbi. Õpin. Võtan arvesse.
Kõik. Teema lõpetatud.
Tahtsin lihtsalt, et see päev meelde jääks.
laupäev, 21. märts 2009
Rahutard
Millalgi kella 7 ajal olin ka korraks üleval juba ja vaatasin 15 sekundit päikesetõusu. Jah. On õnn kui su aknad on vahelduseks mere, mitte tänava poole. Õnn on...õnn on.
Täielik nirvaana. Jah täiskoosseisus, eksole.
Tegelikult...hommikul käisin ujumas ja mul on täiesti TÄIESTI sigaretivaba pea. Kui ma siin oma tornitoas istun praegu, siis olen veendunud, et mitte ükski kratt ega tont ei saa mind enam kunagi kätte. Ma olen kookonis. Valguskookonis. Ja ma ei taha välja. Sellepärast, et need inimesed ja see atmosfäär siin, nad kaitsevad mind mu enda eest ja see on juba midagi väga olulist. Peaksin nüüd ainult sellest hedonistlikust loidusest kuidagi vabanema ja midagi süvenenult lugema või kirjutama.
Kõik tundub praegu nii loogiline, et...siit kaugelt. Ma tahaksin, et selline selgus jääkski püsima. Kui miski on liiga raske, siis pole see ikka pingutust väärt küll. Ka õigel teel võib leiduda takistusi (mõnus "Oi aegu ammuseid" stiilis laulutekst hakkab siit vormuma vist), aga see ei saa olla pidev peaga vastu seina jooksmine. Kui pühendada end õige asja hoidmisele ja ehitamisele, siis kuulub asja juurde ka positiivne tagasiside, mingid märgid...et pead teel jätkama. Progressi oleks näha. Tuhat korda kasvõi alata...ja samamoodi vastu nägu saada? Ma arvan,et sel juhul umbes kahest korrast peaks piisama.
Aga ma jooksen nüüd külapoodi hapukoort tooma:D
neljapäev, 19. märts 2009
So you think you can March?
Vahepeal olen äratanud oma keskendumisvõime (õppisin uuesti lugema), ambitsioonid ja hundi. See viimane teeb mulle kõige rohkem rõõmu. Unenäod ka annavad tänuväärselt palju kasulikku infot viimasel ajal.
Lõpuspurt mitmel rindel. Intensiivsete lõpetamiste kevad. Siis saab suvi otsa aasadel joosta ja ehk tulistada tasuta kohta kirjandusteaduse magistriõppes...no praegu pole vaja sellest mõelda. Enne vaja oma Bakhandikraad välja võidelda:)
Aga ma juba lähengi Merru juurde. Elagu neljapäev!
Teismeline libahunt on tagasi!


