MUINASJUTT
"Vanaema, miks sul nii suured kitsetalled on?"
"Eks ikka sellepärast, et ma sind paremini nii suured kitsetalled on."
Jaan Pehk. "4"
(tsiteerisin praegu mälu järgi, igal juhul on tegu maailma parima luuletusega)
Aga, mis toimub?
Ürgmees. Torenaljakas ülevaade normaalsete paaride probleemsituatsioonidest. Aga NORMAALSETE, mitte ülevindiobsessiivsete, millistega mina kindlasti palju paremini samastuda oleks suutnud.
Viha hoidis mind kuni varahommikuni ärkvel.(mitte viha etenduse vastu:D) Uskumatu. Kunagised kurbusehood on asendunud meeletute, tõesti MEELETUTE vihasööstudega. Kui enne magamajäämist nutta, siis on lootust vähemalt ühel hetkel kurbuskurnatusest uinuda. Aga viha...see ei lase magada. Kui ma kell 2. 30. olin täiesti higine ja vihapisarais lihtsalt oma mõtetest (ka minu suhteliselt piirideta maailmataju jaoks oli selline olukord ikkagi midagi enneolematut ja šokilaadset), sain aru, et need egoröögatustest tingitud kättemaksuplaanid mulle mingit hingerahu ikka ei too. Enesehaletsus seda ka ei too muidugi, aga see pole minu jaoks ka midagi uut. Selline hoomamatu röökiv viha aga on seda küll. Ma tean neid põhjuseid ja ma tean, et oleks ka põhjust, aga keegi pole minu unetunde väärt lõppeks. NII paljusid unetunde. Kõigi nende aastate jooksul. (ikka ma toon minevikku ka sisse, eksole :)
Nojah. Ja kui ma olin oma peas kerinud ja kerinud umbes miljon stsenaariumit, alates sellest kuidas ma NÜÜD LÕPUKS KÕIK välja ütlen ja teda meeletult solvan kuni selleni, et viin ta erektsioonini ja siis viskan ta püksid aknast välja tänavale ja käsen tal endal KOHE:) sama teed minna ja mind alatiseks rahule jätta...ja naeran nagu õudusfilminõid ja kui ta lähebki, siis ma ei nuta mitte pisaratki ega tunne KUNAGI mingeid süümepiinu, siis...
...mingi hetk sain ma aru, et tegu on mõttetu energiakuluga :D Hoolimata, sellest, et ma olin jõudnud juba täiesti geni(t)aalsete mudeliteni, kuidas panna üht meesterahvast aru saama, et ta on olnud tõeline sitapea...hehe. Aga jah. ta teab ju ise ka seda. Ta lihtsalt ei tea, et üsna lihtne oleks ka mittesitapea olla. Aga sellest mõni teine kord.
Igal juhul kuna mul oli juba hommikul kell 10 vaja olla seminaril ja Freudi unenägude tõlgendamise kohta arvamaust avaldada, siis leidsin, et ehk võiks ka ise pisut magada. Kuidas siis?
Plõksti, tuli põlema, voodisse istuli ja enesevaatlusprogramm peale, stiilis: õu, kuule sina väike alatu vihane tüüp mu kõhus, mida sa tahad? (ma ei rääkinud sündimata lootega, vähemalt mitte, et ma mõnest enda sees hetkel teadlik oleks). Mida ma tegema peaks, ah? Ah, jaa, sa ei tea vastust? Mina tean - ole nüüd kuss palun! Sa pole mina...
Jälle töötas. Imehästi. Natuke lugesin raamatut ka peale ja oligi lõpuks ka mu keha arvates tuduaeg käes. Muidugi on see ikka needus küll, et aju ennast välja ei lülita, aga eks see ole kah üks naiseksolemise vahetevahel valulikke võlusid.
Ja minu tänasel päeval leitud uus kirg on biblioteraapia. Kui on huvi, siis: http://en.wikipedia.org/wiki/Bibliotherapy
Minu lauast möödus just see ontliku välimusega vanahärra, kelle ükskord tabasin akadeemilises raamatukogus pornosaite kammimas.
Ürgmees :D
teisipäev, 31. märts 2009
laupäev, 28. märts 2009
BerMer, šeš-beš ja Kajagoogoo
"Sa rikud mu päeva ära kui Sa praegu minema lähed!"
Ma ei tea, mis materjalist oli see asi, mille all ma täna öösel magasin.
Narva mnt unenägu.
Mis Sinuga juhtus?- Üks koer käis kalal!
Carlos Santana võiks laulda koos kollase koeraga.
Meil hakkab tekkima sõltuvussuhe.
Kleit läks p...sse ja kohv põrandale.
Seda paati pole tehtud LIN-NU-LUUUUST!
Oih, ma laulsin liiga pikalt.
Ilmatus ja järgmine peatus Vabaduse väljak.
Me oleme täpselt sama kaugel.
HONEY, I KNOW THAT TIMES ARE CHANGING! - Noo jaa, aga kas sa pead seda karjuma või??
Nahkvestides mehed ja must naine laulsid Sinatrat. Lõpeta see anekdoot ise.
Muusika räägib armastusest ja kujutav kunst seksist.
...Rahvusraamatukogus.
Jumal, palun kanna mulle 150 krooni,et ma saaksin õhtul Krahli minna.
Pohmell on imelineeeee!!!!
Ma ei tea, mis materjalist oli see asi, mille all ma täna öösel magasin.
Narva mnt unenägu.
Mis Sinuga juhtus?- Üks koer käis kalal!
Carlos Santana võiks laulda koos kollase koeraga.
Meil hakkab tekkima sõltuvussuhe.
Kleit läks p...sse ja kohv põrandale.
Seda paati pole tehtud LIN-NU-LUUUUST!
Oih, ma laulsin liiga pikalt.
Ilmatus ja järgmine peatus Vabaduse väljak.
Me oleme täpselt sama kaugel.
HONEY, I KNOW THAT TIMES ARE CHANGING! - Noo jaa, aga kas sa pead seda karjuma või??
Nahkvestides mehed ja must naine laulsid Sinatrat. Lõpeta see anekdoot ise.
Muusika räägib armastusest ja kujutav kunst seksist.
...Rahvusraamatukogus.
Jumal, palun kanna mulle 150 krooni,et ma saaksin õhtul Krahli minna.
Pohmell on imelineeeee!!!!
reede, 27. märts 2009
Sinu iseloom ongi kogu su saatus. Lihtne.
Furia color de amor.
Amor color de olvido.
Luis Cernuda.
Nägin täna öösel unes, et keegi küsis mu käest, kuidas on hispaania keeles "viha" ja ma ei osanud vastata. Hommikul hakkasin mõtlema, et olen hispaania keelt jultunult unustamas.
Ladina-Ameerika kirjanduse loengus sain õnneks vastuse - Frederico Garcia Lorca luulekogu üks motosid oli ülalseisev tekst. Nii kui seda nägin, tuli unustatud sõna ka meelde. Furia...Olen seda ju alati teadnud. Ja mõte iseenesest ka igati kümnesse.
Ma olen unustamisest tüdinud. Tülgastav juhtum.
Täna pärast ujumist pidasime Kriipsuga maha genotsiiditeemalise vestluse, millesse mahtus ka minu tuline monoloog põlgusest amööbse eluviisiga inimeste suhtes. Kriips põlgab virisejaid, mina vaimselt lodevaid ja arenemissoovita isendeid. Tihtipeale on need ühed ja samad inimesed.
Me mõlemad teame, et põlgusest tuleb vabaneda, et see on viga, mida enda juures parandama peab. Aga põhimõtteliselt kui ma olen enda suhtes veel karmim ja nõudlikum kui ümbritsevate inimeste suhtes, siis peaks ju kõik tasakaalus olema tegelikult. Ja kui keegi leiab, et mina oleks mingisuguse puhastuse tarbeks sobiv materjal, mis siis ikka teha.
Elu on lill, loomulikult. Aga oma eluga peab kaasa hingama ja inimeseksolemist teadvustama. Maailm on isegi ülerahvastatud, mingeid soiguvaid emosid pole enam kellelegi vaja. Praeguses maailmas oleks modernismiaegsed prantsuse dekadendid inimrämps. VIRISEJAD! Hahaa...
Igaüks meist on kohustatud oma olemasolu õigustama. Ja seda ennekõike väärikaks inimeseks kasvamise ja headuse väärtustamise läbi.
Ma käin ka solaariumis ja armastan kalleid kingi ja pikki hedonistlikke hommikuid ja tänavaäärtel odavat peeti juua armastan ka, aga ma jõuan selle kõrvalt veel midagi teha. Mitte mingit ametialast karjääri ei pea ma silmas, vaid hoolimist. Ma jõuan ja tahan inimestega soojust jagada ja seda vastu saada. Ja tahan läbi erinevate inimeste ja kogemuste kasvada. Ja õppida kas või Hillar Kohvilt järjepidevust, kuna minul on sellest omadusest puudu. Ma näen oma inimesekskasvamise teed iga päevaga üha selgemalt ja sellest ongi tõenäoliselt võrsumas see armutu põlgus nende suhtes, kes seda endiselt tegema ei vaevu. Ja sellest ka genotsiiditeemaline vestlus.
Viha murrab tekstina välja. Las tema tulla. See on üks ohutumaid variante ikkagi.
Ilusat nädalavahetust!
Amor color de olvido.
Luis Cernuda.
Nägin täna öösel unes, et keegi küsis mu käest, kuidas on hispaania keeles "viha" ja ma ei osanud vastata. Hommikul hakkasin mõtlema, et olen hispaania keelt jultunult unustamas.
Ladina-Ameerika kirjanduse loengus sain õnneks vastuse - Frederico Garcia Lorca luulekogu üks motosid oli ülalseisev tekst. Nii kui seda nägin, tuli unustatud sõna ka meelde. Furia...Olen seda ju alati teadnud. Ja mõte iseenesest ka igati kümnesse.
Ma olen unustamisest tüdinud. Tülgastav juhtum.
Täna pärast ujumist pidasime Kriipsuga maha genotsiiditeemalise vestluse, millesse mahtus ka minu tuline monoloog põlgusest amööbse eluviisiga inimeste suhtes. Kriips põlgab virisejaid, mina vaimselt lodevaid ja arenemissoovita isendeid. Tihtipeale on need ühed ja samad inimesed.
Me mõlemad teame, et põlgusest tuleb vabaneda, et see on viga, mida enda juures parandama peab. Aga põhimõtteliselt kui ma olen enda suhtes veel karmim ja nõudlikum kui ümbritsevate inimeste suhtes, siis peaks ju kõik tasakaalus olema tegelikult. Ja kui keegi leiab, et mina oleks mingisuguse puhastuse tarbeks sobiv materjal, mis siis ikka teha.
Elu on lill, loomulikult. Aga oma eluga peab kaasa hingama ja inimeseksolemist teadvustama. Maailm on isegi ülerahvastatud, mingeid soiguvaid emosid pole enam kellelegi vaja. Praeguses maailmas oleks modernismiaegsed prantsuse dekadendid inimrämps. VIRISEJAD! Hahaa...
Igaüks meist on kohustatud oma olemasolu õigustama. Ja seda ennekõike väärikaks inimeseks kasvamise ja headuse väärtustamise läbi.
Ma käin ka solaariumis ja armastan kalleid kingi ja pikki hedonistlikke hommikuid ja tänavaäärtel odavat peeti juua armastan ka, aga ma jõuan selle kõrvalt veel midagi teha. Mitte mingit ametialast karjääri ei pea ma silmas, vaid hoolimist. Ma jõuan ja tahan inimestega soojust jagada ja seda vastu saada. Ja tahan läbi erinevate inimeste ja kogemuste kasvada. Ja õppida kas või Hillar Kohvilt järjepidevust, kuna minul on sellest omadusest puudu. Ma näen oma inimesekskasvamise teed iga päevaga üha selgemalt ja sellest ongi tõenäoliselt võrsumas see armutu põlgus nende suhtes, kes seda endiselt tegema ei vaevu. Ja sellest ka genotsiiditeemaline vestlus.
Viha murrab tekstina välja. Las tema tulla. See on üks ohutumaid variante ikkagi.
Ilusat nädalavahetust!
neljapäev, 26. märts 2009
www.ee ja Ristikheina pood. On neljapäev.
Mis on siis kui Berit on Kon Tikis?
Siis on palju kohvi, KUKU raadio, mõned meilid ja tõlketulv.
Just sõin liiga kiiresti liiga palju Raua tänava keldripoe mannavahtu ja salatit.
Parem on olla igal juhul kui hommikul. Pigem olla IGAL JUHUL kui ainult HOMMIKUTI. Eisaaaru, miks peab mõnel hommikul kohe nutukurguga ärkama. Eriti veel nii paljudel hommikutel.
Sain täna jälle ühe meili kunagistelt tuttavatelt, kes paluvad abi lapsehoidja leidmisel. Ma arvan,et kui majandus õitsele puhkeb jälle, siis võiks põhitöö kõrvalt väikestviisi lapsehoidjate vahendamisega küll tegeleda. Heategevuslikult põhimõtteliselt. Mulle on millegipärast vanast ajast jäänud kultuslapsehoidja maine ja sellise usalduskrediidiga annab üsna palju head ära teha, ma arvan. Toredaid ja lapsehoidjajanus ning majanduslikult päris hästi toimetulevate perekondade kontakte on ka. Nüüd siis oleks vaja hullumeelseid, ent väga heasüdamlikke, lastelembeseid, vastutustundlikke ning natuke musta huumorisoonega hipitšikke. Lugemus tuleb ka kasuks. Sellised lähevad hästi peale.
Ma tean, ma olin üks neist.
Ainult, et tegelikult ma ei soovitaks kellelegi niivõrd labiilse närvisüsteemiga lapsehoidjat kui ma ise olin. No õnneks ma ei kaldunud ühtki oma negatiivset võnget laste peal välja elama. ÕNNEKS olen ma autoagressiivne. See omadus on mulle veel hilisemaski elus palju rõõmu teinud. õhõõõ...
Täna hommikul hambaid pestes mõtlesin jälle valge pingi ja apelsinipuuga tagahoovist. See unenäoline pilt kuskilt mu teadvuse tagatoast. Pilt, millele pean ikkagi Hispaaniasse järgi minema. Tsitrusviljad kasvavad küll kõigis Vahemeremaades, aga minu pink ja apelsinid on kuskil Hispaanias. Ma tean.
Ja teemat mõneti jätkates- Sina, kes Sa vahetevahel mõttes projekteerid üht metsamaja, tea, et ma endiselt tean, et see oli kõigepealt MINU unistus. Sa varastasid selle ära. Nagu veel mõned asjad.
Igaks juhuks pean välja ütlema, et kui varastad mu unistused, kaotad oma elu. Nendesse.
Diil?:D
Siis on palju kohvi, KUKU raadio, mõned meilid ja tõlketulv.
Just sõin liiga kiiresti liiga palju Raua tänava keldripoe mannavahtu ja salatit.
Parem on olla igal juhul kui hommikul. Pigem olla IGAL JUHUL kui ainult HOMMIKUTI. Eisaaaru, miks peab mõnel hommikul kohe nutukurguga ärkama. Eriti veel nii paljudel hommikutel.
Sain täna jälle ühe meili kunagistelt tuttavatelt, kes paluvad abi lapsehoidja leidmisel. Ma arvan,et kui majandus õitsele puhkeb jälle, siis võiks põhitöö kõrvalt väikestviisi lapsehoidjate vahendamisega küll tegeleda. Heategevuslikult põhimõtteliselt. Mulle on millegipärast vanast ajast jäänud kultuslapsehoidja maine ja sellise usalduskrediidiga annab üsna palju head ära teha, ma arvan. Toredaid ja lapsehoidjajanus ning majanduslikult päris hästi toimetulevate perekondade kontakte on ka. Nüüd siis oleks vaja hullumeelseid, ent väga heasüdamlikke, lastelembeseid, vastutustundlikke ning natuke musta huumorisoonega hipitšikke. Lugemus tuleb ka kasuks. Sellised lähevad hästi peale.
Ma tean, ma olin üks neist.
Ainult, et tegelikult ma ei soovitaks kellelegi niivõrd labiilse närvisüsteemiga lapsehoidjat kui ma ise olin. No õnneks ma ei kaldunud ühtki oma negatiivset võnget laste peal välja elama. ÕNNEKS olen ma autoagressiivne. See omadus on mulle veel hilisemaski elus palju rõõmu teinud. õhõõõ...
Täna hommikul hambaid pestes mõtlesin jälle valge pingi ja apelsinipuuga tagahoovist. See unenäoline pilt kuskilt mu teadvuse tagatoast. Pilt, millele pean ikkagi Hispaaniasse järgi minema. Tsitrusviljad kasvavad küll kõigis Vahemeremaades, aga minu pink ja apelsinid on kuskil Hispaanias. Ma tean.
Ja teemat mõneti jätkates- Sina, kes Sa vahetevahel mõttes projekteerid üht metsamaja, tea, et ma endiselt tean, et see oli kõigepealt MINU unistus. Sa varastasid selle ära. Nagu veel mõned asjad.
Igaks juhuks pean välja ütlema, et kui varastad mu unistused, kaotad oma elu. Nendesse.
Diil?:D
esmaspäev, 23. märts 2009
pühapäev, 22. märts 2009
You can´t take me
Ideaalne hommik kui välja arvata see kõige konkreetsem vastus, mida ma ühelegi küsimusele oma elus saanud olen.
Küsisin :"Miks see juhtus?"
Vastasin ise- 30 sekundi pärast olin köögipõrandal pikali.
Pole vaja küsida...Jah. Millest rääkida, see muutub suuremaks. Rohkem ma sellest ei räägi.
Sõna jõu intensiivkursus. Tegin läbi. Õpin. Võtan arvesse.
Kõik. Teema lõpetatud.
Tahtsin lihtsalt, et see päev meelde jääks.
Küsisin :"Miks see juhtus?"
Vastasin ise- 30 sekundi pärast olin köögipõrandal pikali.
Pole vaja küsida...Jah. Millest rääkida, see muutub suuremaks. Rohkem ma sellest ei räägi.
Sõna jõu intensiivkursus. Tegin läbi. Õpin. Võtan arvesse.
Kõik. Teema lõpetatud.
Tahtsin lihtsalt, et see päev meelde jääks.
laupäev, 21. märts 2009
Rahutard
Hommikul ärkasin selle peale, et päike ronis voodisse. Nagu suvel kuskil telgis või lakas, ärkad lihtsalt selle peale, et nii palav on...otsese päikesevalguse käes. Aga praegu, märtsis- see oli kuradi eksklusiivne!
Millalgi kella 7 ajal olin ka korraks üleval juba ja vaatasin 15 sekundit päikesetõusu. Jah. On õnn kui su aknad on vahelduseks mere, mitte tänava poole. Õnn on...õnn on.
Täielik nirvaana. Jah täiskoosseisus, eksole.
Tegelikult...hommikul käisin ujumas ja mul on täiesti TÄIESTI sigaretivaba pea. Kui ma siin oma tornitoas istun praegu, siis olen veendunud, et mitte ükski kratt ega tont ei saa mind enam kunagi kätte. Ma olen kookonis. Valguskookonis. Ja ma ei taha välja. Sellepärast, et need inimesed ja see atmosfäär siin, nad kaitsevad mind mu enda eest ja see on juba midagi väga olulist. Peaksin nüüd ainult sellest hedonistlikust loidusest kuidagi vabanema ja midagi süvenenult lugema või kirjutama.
Kõik tundub praegu nii loogiline, et...siit kaugelt. Ma tahaksin, et selline selgus jääkski püsima. Kui miski on liiga raske, siis pole see ikka pingutust väärt küll. Ka õigel teel võib leiduda takistusi (mõnus "Oi aegu ammuseid" stiilis laulutekst hakkab siit vormuma vist), aga see ei saa olla pidev peaga vastu seina jooksmine. Kui pühendada end õige asja hoidmisele ja ehitamisele, siis kuulub asja juurde ka positiivne tagasiside, mingid märgid...et pead teel jätkama. Progressi oleks näha. Tuhat korda kasvõi alata...ja samamoodi vastu nägu saada? Ma arvan,et sel juhul umbes kahest korrast peaks piisama.
Aga ma jooksen nüüd külapoodi hapukoort tooma:D
Millalgi kella 7 ajal olin ka korraks üleval juba ja vaatasin 15 sekundit päikesetõusu. Jah. On õnn kui su aknad on vahelduseks mere, mitte tänava poole. Õnn on...õnn on.
Täielik nirvaana. Jah täiskoosseisus, eksole.
Tegelikult...hommikul käisin ujumas ja mul on täiesti TÄIESTI sigaretivaba pea. Kui ma siin oma tornitoas istun praegu, siis olen veendunud, et mitte ükski kratt ega tont ei saa mind enam kunagi kätte. Ma olen kookonis. Valguskookonis. Ja ma ei taha välja. Sellepärast, et need inimesed ja see atmosfäär siin, nad kaitsevad mind mu enda eest ja see on juba midagi väga olulist. Peaksin nüüd ainult sellest hedonistlikust loidusest kuidagi vabanema ja midagi süvenenult lugema või kirjutama.
Kõik tundub praegu nii loogiline, et...siit kaugelt. Ma tahaksin, et selline selgus jääkski püsima. Kui miski on liiga raske, siis pole see ikka pingutust väärt küll. Ka õigel teel võib leiduda takistusi (mõnus "Oi aegu ammuseid" stiilis laulutekst hakkab siit vormuma vist), aga see ei saa olla pidev peaga vastu seina jooksmine. Kui pühendada end õige asja hoidmisele ja ehitamisele, siis kuulub asja juurde ka positiivne tagasiside, mingid märgid...et pead teel jätkama. Progressi oleks näha. Tuhat korda kasvõi alata...ja samamoodi vastu nägu saada? Ma arvan,et sel juhul umbes kahest korrast peaks piisama.
Aga ma jooksen nüüd külapoodi hapukoort tooma:D
neljapäev, 19. märts 2009
So you think you can March?
Ma üldiselt ei tunne, et ma viitsiksin hakata nüüd kooli raamatukogus tööd tegema pärast seda kui olen 2h kirjutanud maailmakirjanduse eksamit ja väljas on neetult ilus ilm...äratan siis hoopis oma kummitusblogi ellu.
Vahepeal olen äratanud oma keskendumisvõime (õppisin uuesti lugema), ambitsioonid ja hundi. See viimane teeb mulle kõige rohkem rõõmu. Unenäod ka annavad tänuväärselt palju kasulikku infot viimasel ajal.
Lõpuspurt mitmel rindel. Intensiivsete lõpetamiste kevad. Siis saab suvi otsa aasadel joosta ja ehk tulistada tasuta kohta kirjandusteaduse magistriõppes...no praegu pole vaja sellest mõelda. Enne vaja oma Bakhandikraad välja võidelda:)
Aga ma juba lähengi Merru juurde. Elagu neljapäev!
Teismeline libahunt on tagasi!
Vahepeal olen äratanud oma keskendumisvõime (õppisin uuesti lugema), ambitsioonid ja hundi. See viimane teeb mulle kõige rohkem rõõmu. Unenäod ka annavad tänuväärselt palju kasulikku infot viimasel ajal.
Lõpuspurt mitmel rindel. Intensiivsete lõpetamiste kevad. Siis saab suvi otsa aasadel joosta ja ehk tulistada tasuta kohta kirjandusteaduse magistriõppes...no praegu pole vaja sellest mõelda. Enne vaja oma Bakhandikraad välja võidelda:)
Aga ma juba lähengi Merru juurde. Elagu neljapäev!
Teismeline libahunt on tagasi!
Tellimine:
Postitused (Atom)
