täna on see teadmistepäev??

187km vahemaad.juba 3 aastat.ja ta IKKA veel helistab mulle,kui olukord väljakannatamatuks muutub.Siis kui peaks helistama politseisse, helistab mulle hoopis. Kui peaks helistama kiirabisse,helistab mulle. Kui üldse ei peaks helistama,helistab ka mulle. Ja see teeb mu vahepeal tagasi selleks loomaks, kes ma olin. Vihaseks ja hirmunud loomaks. Ma karjun. Ta suudab mind endiselt karjuma panna.Ainsa inimesena.
Aga üksord ta helistas ja ma karjusin ja pärast seda ta ei helistanud. Ja 24h pärast helistas mulle keegi teine,et öelda...jah.ma pean seda ikka meelde tuletama endale,mida ma siis tundsin.Et ma ei karjuks ta peale väga palju. Kuigi seal pole põhjus-tagajärg seost tegelikult. Ma võin ka vait olla või laulda nagu kuramuse Julie Andrews helisevasmuusikas ja ta teeb ikka seda, mis ta on endale pähe võtnud.Okei, Julie Andrews ei veenaks mind ka. Ja kui ma seda nime veel siin tekstis mainima peaks,siis väikeste tähtedega.Ma ei viitsi nii tihti capsi vajutada. Mul on põhimõtted.

Õnneks ei ole. Ja see on kuradi hea tunne.Mul on kõike muud ja vahest liiga palju juba,aga mul pole mingeid kuradi ..blablablabalablabalba.Eksole.

Vaba energia.

Eile tahtsin Kriipsule helistada,aga helistasin sõbrataksosse.Ka vastupidist olen teinud.Kõike olen teinud noh.Kõik taksod läbi helistanud ja siis Kriipsule alles.topik klõusd.

Habras on olla.