öösel

jälle on kummaline. haige ja udune olen. mingisugused kahtlased süümepiinad tegemata asjade pärast ka.nagu ikka.ealised iseärasused, millest välja ei kasva.jube vaikne on olla muidu. tormid loodetavasti möödas.nüüd ei tahaks küll pikka aega siukseid kaklusi endaga maha panna nagu eelmisel aastal tehtud sai.emoooooooo:D

mae ja kati seltskonnaga kuskil sõstra tänavas putukafilmi vaatamas muidu. kõik oli ullult kaugel nagu.palavikku polnud,aga mingi akontaktne oli olla ikkagist.katja algul pani ühe veini hinge alla ja trall tuli sisse,pärast läks ikka oma mulli sisustama.kunagi ei tea, kes v mis teda sinna ajab.einoh...ullu pole midagi,ma lihtsalt ei saa üle oma krambist maailma sõnadega parandama hakata ja nii kui keegi vaikseks jääb, üritan ta naerma muliseda. Berit tahab arlekiin olla!

Berdot ja Pierrot. eeejah.see on see vana lugu.seda me enam ei kuula.



üldiselt ootan kriipsu öistelt pidustustelt koju.homme peaks siis süntaksit pähe tampima hakkama ja esmasp eksami mingigi tulemuse peale ära tegema.

kõik on hästi.muudmoodi pole võimalik.